esmaspäev, 2. mai 2016

Motivatsiooni mõrv ehk kuidas ma käisin arsti juures

Täna sai lõpuks perearsti juures käidud.
Ja nüüd kahetsen...

Nagu mul vähe probleem oleks sellega, et ma arvan, et ma kellelgi ei meeldi, kuna ma olen PAKS!

Täna tegi perearst ikka väga korralikult selgeks, et mul on juba 2.astme rasvumine. Helll no?! Ma ei teadnudki? Päriselt ka?

Ütlesin, et olen 10.veebruarist alates -12kg alla võtnud.... aga noh... selle peale sain kommentaariks: võrreldes viimase korraga oled sa juurde võtnud!
Jajah... millal ma üldse seal viimati käisin...

Selle asemel, et öelda, et tubli, et vaikselt ja rahulikult alla võtan, sain loenguid, millest tuleb loobuda (kuigi neid asju ei söögi), et sporti tuleb teha (jah, tundub tõesti vist, et töö ja kooli kõrvalt on mul LIIGA palju vaba aega - nüüd vastu kevadet on tõesti mõnes nädalad veidi vabamad olnud, aga ikkagi!), et ma olen ikkagi väga tugevalt ülekaaluline, peaksin minema dietoloogi juurde jne.

No kurat ma ütlen. Ma tunnen ennast niigi halvasti, et ma selline olen ja kui lähen arsti juurde, et teada saada, miks mul on öösiti olnud kõhuvalud, kuid saan hoopis mõnitust oma ülekaalulisuse pärast.

Ja noh, mis ajab kõige rohkem vihale.... ega see arst ise ka normaalkaalus pole.

Ahjaa.. soovitas kalkuniliha süüa... no really... ütlesin ka talle, et see on ikka suhteliselt kallis... sain vastuseks, et tema küll sööb kalkuniliha ja kalkunihakkliha... wtf...

Hea, et ma telefoniga kirjutan.. muidu oleks see vihakõne oioi kui pikk....

Vihane, pettunud ja motivatsioonitu
M.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar