Before and after -12kg...

...ehk kuidas pildilt pole näha kaalukadu haisugi.

Raske on ikka suuuuuur olla, sest kui mõni peenike kaotab 3kg, on vahe selline, et no hoia ja keela. Aga vaadates oma pilte.... no mitte mingit vahet pole!
Närvi ajab ikka küll :D mitu kuud pinguta ja näe vaeva, et näha välja samasugune!!!

Aga ei, TEGELIKULT on vahe märgatav. Enne läks mul püksivöö kahe pekivoldi vahele (jep, suht rõve eks), nüüd enam mitte nii hullult ja käsivarred on kindlasti peenemaks läinud, sest jälle läheb osa riideid selga :)))

Näidaku need pildid, mis nad tahavad, aga minu enesetunne ja kõik on küll ikka oluliselt parem!

Pildid ka siis:

Easy come, easy go.

Möödunud nädal läks mul jälle toitumisega korralikult metsa. Kooli ei olnud ja olin oma päris enda kodus Türil. Praegu elab seal elukaaslase ema. Käisime seal ja nuh, siis oma teise poole soovil tegin mascarpone kooki. Jõhkralt hea tuli. Mõtlesin küll, et kas saaks kuidagi tervislikumalt seda kooki teha, aga ei suutnud miskit välja mõelda.

Juurde tuli ca kilo, ehk siiis jälle kolmekohaline number, aga samas täna hommikul oli kaal 99.3 :) Whoopwhoop, paar päeva enam-vähem korraliku toitumist ja kõik läheb vanaviisi edasi =) !!

Noh jah nüüd on mul vist teatud mõttes veel lihtsam oma ''dieeti'' pidada.. Sest arst keelas mul ära juua alkoholi, süüa rasvast, magusat, grillitud toite, praetud toite jne :D NII ''VAHVA''...

Reedel sõbranna juures veini ja juustu süües, vaevasid mind öösel järjekordsed valud ülakõhus, mida ei võtnud ka valuvaigisti ära. Süda läks valust nii pahaks, et mõtlesin reaalselt, et hakkan ropsima. Mõned nädalad tagasi oli sama asi - öösel ca pool tundi nii hull valu ülakõhus, et ei saanud peaaegu hingatagi. Aiman, mis  võib olla.

 Täna olen jälle ilusti nn rajal tagasi. :) Üritan mõni päev miski pildi ka siia blogisse visata =)

 Pildita,
M.

Hell yeah!

Sest ma tahaks lihtsalt hüpata ja karata ja laulda ja tantsida ja mängida ja....

SEST enam ei ole sada kilo naise ilu!!!!

Ma olin terve nädal ilusti toitunud. Või no... ikkagi suhteliselt korralikult. Tulin mina koju... ja see kuradi kaal.... keegi oleks seda liigutanud?! See k.radi number oli seal vist ära kivistunud ja eelmisest nädalast ette ennast unustanud. No kuramus! Ma olin nii vihane. No mis mõttes? Mitte 100grammi raasukestki! Ja siis kahe  päevaga.. kolladi-kolladi, oli kaaluks 99.4!

Sa püha püss ja lehmaaru!

Kuna ma viimati kahe kohalist numbrit enne koma nägin?!

Aeg on ikka uskumatult kiirelt läinud ja kilod samamoodi!

Ma olen nii uhke enda üle! :) Ma olen tubli ja saanud hakkama millegagi, mis tundus mulle juba võimatu!
Ja see kaalu seisak... kahtlustan, et samal põhjusel miks kuu aega tagasigi. Sama jama - kaal seisis ja siis jälle kukkus kolinal.

Aga ma endiselt ei suuda uskuda, et juba peaaegu -12kg! Kui nii edasi läheb, siis ma võin pulmadeks ju täitsa kobe tips olla? :D

Pilte ei hakka panema, sest need ajavad mind pigem vihale - nu mitte muffinitki pole aru saada, et kuskilt miskit läinud oleks, aga samas mulle läheb jope selga, mis läks selga siis, kui kaalusin 90kg. Nii et kaalul ja kaalul on ikka vahe ka :)

Ja see kuidas keha ja nahk on pringimaks läinud, vot see on küll ülim! See motiveerib mind minema edasi nii nagu praegu, sest enesetunne on supersuper hea :)

Eks vähe patusemaid päevi lipsab ka sisse, aga enam need pole sellised nagu varem. Aga üritan siiski jälgida, et väga üle 2000kcal ei sööks.

Lubasin, et panen omale ripsmed, kui <99.9kg kaalul näen... homme siis saab tehtud :D
Kuigi ma oleks need nii või nii lasknud panna, sest ma olen niiiiiii väsinud mustadest silmaalustest.... koguaeg oleks nagu haige või midagi :D

Oeh, niimoodi kaalu langetades saab varsti aasta läbi :D
Ei tegelikult jah..  ma olen natukene segaduses ja hirmul, et mida toob suvi. Siis olen vanemate juures tagasi, sest töökoht on Tartus.

Ahjaa. Tööjuures olen ka hakanud ikka palju paremini toituma kui varem. Enne sõin õhtuti töölt tulles külmkapi tühjaks, nüüd võtan kas beebiporgandeid või üldse mitte midagi :D

Alla sajane
M.

Kaalujänesed ja muud loomad

Nagu ikka, suvi on lähenemas ja kõigil kiirelt kiirelt vaja alla saada. Kellel 2 kilo, kellel 20 kilo ja kes selleks suveks nagunii veel rannavormi ei saa..

Ma tean, et ma olen natukene liiga kriitiline inimene aga ma tahaksin selle lihtsalt enda hingelt ära kirjutada ja sellega on ehk teema minu jaoks ammendatud.

Nimelt olen ma märganud kolme tüüpi kaalulangetajaid: kaalujänesed, kilpkonnad ja allaandjad.

KAALUJÄNESED

Neil on koguaeg kiire! Ruttu-ruttu on kuu ajaga 10 kilo maha vaja saada. Ei, veel parem - 20 kilo! Nad teevad kõvasti trenni, toituvad imeväikesest portsudest ja käivad kõigi ees eputamas kui tublid nad ikka on ja kui palju nad on suutnud nii väikese ajaga alla võtta!  Tihtipeale teevad kaalujänesed ka erinevaid dieete. Üldiselt lõpetavad nad varem või hiljem ikka seal samas või veel hullemaski olukorras kui alguses.

Minule lihtsalt ei jõua kohale, kuidas saavad inimesed endiselt olla nii kohutavalt rumalad ja uskuda igasugustesse imedieetidesse? - Kui need töötaks, polekski ülekaalulisi inimesi.
Olen vaadanud ka, et need kõvad dieeditajad mõtlevad, mida pärast dieeti jälle kõike süüa saab.
Palju õnne! Need tobedad 100kcal dieedid, kus nad ühe mandli ja pool õuna võivad ära süüa, viivad  keha stressi ning pärast dieeti hakkab keha KÕIKE omastama, sest kunagi ei tea, millal uuesti süüa saab. Ja no.. loomulikult on kõht koguaeg tühi või kui ka ei ole, siis ühe ja sama söögi söömine päevast päeva ajab ikka lõpuks öökima küll.

Ja seda on muidugi palju loota, et neile jõuaks kohale see, et pärast dieeti EI SAA vanaviisi jätkata.

Kõige rohkem mulle ''meeldib'' see, kui keegi kirjutab, et võttis 2 kuuga 8kg alla, ja siis nad tulevad ja ütlevad, et pffff, nad võtsin nädalaga sama palju alla! Pole küll mul juhtunud, aga olen näinud... ja no päriselt, äkki nad viitsiksid ära ajuda? :)
Nad usuvad tõsimeeli, et see kaalulangus tuleb ainult peki arvelt. Jutud sellest, et mõistlik on kaotada nädalas 0.5-1kg on täielik bulls... Jah, ma arvan ka...


SELLISE KIIRE KAALULANGETAMISE PROMOMINE ON PEHMELT ÖELDES TOBE!
Tahaks näha neid inimesi ja teada nende kaalu nt aasta pärast (kuigi ilmselt piisaks ka poolest aastast). Ma ise peaaegu taolise asja läbi teinud ning tulemus on teie ees ;) Kes tahab nii lõpetada nagu mina, siis palun, olge kaalujänesed! :)


KILPKONNAD

Ma kipun arvama, et ka nemad on jänesejälgedes käinud ning jõudnud järeldusele, et nii ei saa!
Kilpkonnad on rahunenud, võtavad asja rahulikult, sest nad teavad, et aega on!

Nad on aru saanud, et jah, kõike võib süüa, aga mitte liiga tihti, mitte liiga palju ja MITTE MIDAGI EI JUHTU kui üks päev, üks nädal või isegi üks kuu kaal seisab. Tasa ja targu ikka edasi minnes hakkab ka see kaal ühel hetkel jälle langema. Üldiselt on nemad juba avastanud, et nad teevad seda ISEENDA tervise, enesetunde ja tahtmise pärast, mitte mehe, laste, sugulaste, võõraste, koerte või kasside pärast ja ka -0,1kg on märk õiges suunas liikumisest!
MIS KÕIGE TÄHTSAM, KILPKONNAD EI PEA DIEETI, VAID MUUDAVAD ELUSTIILI! =)

Minu arvates on see ainu-õige tee kaalulangetajal, kes tahab tõesti püsivat tulemust.

ALLAANDJAD

Nad ei tea tegelikult ise ka päris hästi miks nad seda teevad ning seetõttu ei saadagi neid edu. 

Allaandjad võivad olla kord kaalujänesed, kord kilpkonnad, aga seda pigem lühikest aega. Siis naasevad nad vanade harjumuste ja elukommete juurde tagasi, sest pärast esimest tagasilööki motivatsioon kaob. Nad ei ole veel mõistnud, et kaalulangetamine ei tähenda kõigest heast loobumist.

Samuti on neil alati olemas vabandus, MIKS EI OLE JUST PRAEGU ÕIGE AEG JA MIKS TA EI SAA!  Ta teab ise ka, et need on pelgalt vabandused... 
Allaandjad annavad alla ja mõtlevad iga päev uuesti alustamisele või siis ''homme'' alustavad uuesti.. Allaandjad ei jõuagi enne kuhugi, kuni nad teevad iseendaga rahu :)

KilpkonnM.

Minu esimene 10!

Whoop-whoop, avage shampus ja lõigake lahti kook!
Seda loomulikult vaid mõtetes...

Sest minna on veel pikk-pikk tee, aga siiski! Esimesed -10kg!

Kui ma ausalt ütlen, siis uuesti blogima hakates, ma ei uskunud, et ma nii kaugelegi jõuan. 111kg pealt mul oli meeletu masendus, ma mõtlesin, et no kuidas! Kuidas ometi ma nii palju saan kaaluda! Kuidas ometi ma kaalu alla saan, sest iga päev ma ju ärkasin mõttega: MA OLEN NIIIII PAKS! Täna alustan dieediga!

Hommikul ehk alustasin, aga õhtuks oli kõik juba jälle sama vana radapidi läinud, et lõin käega.

Võrreldes varasemate kaalulangetamise katsetega, hoiab mind motiveerituna kogu see lihtsus! Päriselt ka! Nii hea on olla koguaeg, ei mingit raskustunnet, keha tundub olema läinud palju rohkem trimmi - tsellukas on vaikselt vähenema hakanud (ouuuujeeee! nahk on niii mõnus trimmis kohe!!!), JA MUL EI OLE NÄLGA!

Varasemalt lugesin kaloreid, aga samas ajasin puhast valget suhkurt näost sisse, ise aru saamata, kust tekib see pidev tühi kõht ja peavalud. Praegu jah, on ka vahel isud ja kõht koguaeg tühi, ükskõik kui palju ka ei söö. Aga nagu ütles ühes grupis Signessa, siis päevad pole vennad.

Praegu mul on vahel väike kahtlus hinges, kas ikka söön vähemalt 1200kcal päevas. Ma ei taha tekitada olukorda, et keha satuks stressi ja hakkaks kõike omastama. See tõttu söön ka mõni päev rohkem, mõni päev vähem, et keha ei harjuks ainult ühtviisi toituma.

Ütlen ausalt, et tahtsin elustiili muutust, aga ma praegu vist võtan seda ikka rohkem nagu dieedina. Viisi kuidas alla saada... Aga samas, kui nüüd mõtlema hakata, siis kuidas ma edaspidi teisiti süüa tahaks? Ei tahakski vist tegelikult. Minu kaal on alati ilusti alla läinud siis, kui olen 3-5 korda päevas söönud (vahepalad panen vahele vastavalt näljatundele), aga ma natuke pelgan seda hetke, kui kaal enam nii lihtsalt ei alane. Praegu küll liigub ilusti =)

Teisipäev

Esmaspäev

 

 Liikumist olen ka alustanud :)
Võib-olla mõne jaoks tundub see naljanumber - 5 kilomeetrit. Aga minu jaoks on see suur asi! Eesmärk on muidugi ühel hetkel Viljandi järve ring ära teha (vist miskisugune 11km?), aga praegu kasutan harjutamiseks Paala järve :D

 (Teispäeval ei jalutanud üksinda, sellest ka veidi väiksem kiirus)

Täna ei tea kas jõuan, kella 17ni on workshop ja siis tuleks natukene harjutada (tegelikult peaks päris palju harjutama) ja siis on miskisugune proov õhtul, aga vaatan kuhu jõuan või kuhu mitte. Väga tahaks ikka jalutusringi teha. Praegu paistab küll ilm supersupersuper! :)

Ja lõpetuseks tahaksingi öelda, mis on hästi palju minu jaoks muutunud, on just see hommikune ärkamine. Muidugi selles mõttes ka, et ma VAJAN iga öö täpselt 7 tundi und! Vähem või rohkem magades tunnen ennast väsinult. Ja üldiselt kipun ka pärast seitset põõnatud tundi ise ärkama. :) Aga see polnud see, mis ma kirjutada tahtsin. Hommikuti on just see muutunud, et esimese asjana ei riku mu tuju ära minu keha, et ma mõtleks, kui rõve ja paks ma olen ning et peaks dieediga alustama. Vaid igal hommikul ma teen oma kehale pai ja mõtlen kui ilusaks see on läinud! :) SEE ON NIII SUPER TUNNE! <3

Harjutama tormav M. :)

Äppide lainel..

Lõpuks ometi on mul kooliga natuke lõdvem, aga täna on nii kahtlane olla. Kurk on nagu koguaeg kuiv.

Kõik mu ümber on haiged, tundub, et nüüd on vist minu kord :S

Aga ajafaktorit ei maininud ma mitte niisama. Ilmad on viimased kaks-kolm päeva olnud ikka üüberilusad ning üks õhtu peale harjutamist sai mindud mööda linna jalutama. Jalutuskäik kestis ehk ca 25-30 minutit, aga alustuseks asi seegi.

Olen katsetamas erinevaid aktiivsusäppe (või kuidas iganes neid nimetatakse).

Esimesel pildil Runkeeper ja teisel Endomondo. Iseenesest see Endomondo tundub natukene asjalikum ja Runkeeper tundub kaloritega ka puusse panevat.

Kui ma Viljandisse kooli tulin, siis ma ei jõudnud trepist teisele korrusele ka ronida ilma, et keel vestil poleks. Nüüd pole keldrikorruselt kolmandale ronimine eriline probleem. Varem käisin ka mõnesaja meetrised otsad autoga, nüüd liigun ainult jala (auto seisab kodus :) ). Oii oli aegu, mil ütlesin, et ma ei sõida enam never-ever bussiga, aga no samas, kui varakult pilet ära osta, saab 1 euriga ka Tartu-Viljandi. Jama on siis, kui bussiajad hästi ei klapi ja seda juhtub päris tihti...  Aga see selleks.

Üritan teha oma päevaplaani nii, et sinna sisse jääb ka jalutamine :). Kahjuks ma ei ole selline inimene, kes ennast kehva ilma (st vihma) korral välja viitsiks vedada, nii et :D jäävad jalutamiseks ilusamad ilmad :D

Toitumise poole pealt on see nädal K.O.H.U.T.A.V.

Alustuseks see tähistamine, siis tuli eile minu kallis elukaaslane külla ja arvas, et hästi tore oleks poest pitsat osta (sõin 1/8)  ja nuh, nii läks veidi lappesse, sest tekkis kohutav magusaisu - sai söödud ka tumedat shokolaadi (mingi Laima õhuline), füüsalit, beebiporgandid ja kodujuustusalatit sibulaga.

Täna oli ka kõht niiii tühi, nagu hundilaut. Sõin hommikusöögi, siis vahepalaks porgandimehu (Salvesti oma on täiesti rõvedaks läinud :S) ja lõunaks kala+salat, ja... 5 või 6 juustuleiba, üks oli avokaadoga. Täiskõhutunne saabus hiljem. Õhtusöök jäi ka söömata, aga 22-ajal hakkas kõht nii hullult valutama ja on nagu gaase täis... Veider...

Kurat ma ütlen! Peavad naistel need lollakad hormoonid olema :S Ja no iga kuradi kord, enne kui päkapikud külla tulevad, sööksin külmkapi tühjaks :S


Tobe M.

Ilma ilustamata...

...möödunud nädal oli s-tt. Ja ma võtsin juurde. Nii lähedal oli juba -10kg, aga ei olnud minu nädal.

Ma ei tunne süümekaid, aga samas pettumus enda suhtes on ikka. Mul on ikka mingid korralikud söömisprobleemid...

See nädalavahetus oli tädi sünnipäev ja no, suhu läks kõik, mis vähegi kätte sattus. Ma lihtsalt sõin ja sõin ja sõin ja sõin ja mõtlesin, et ah, ma nii tubli olnud, et mis see üks päev ikka teeb... Aga kuna sellesse nädalasse jäi ka väike alkoholi tarbimine, siis kaal juba nagunii seisis ja peale sünnipäeva tuli kilo juurde. Tunne oli reaalselt nagu ma kaaluksin mingi  250 kilo. Päriselt ka. Nii paha oli ja lubasin, et kunagi enam ei söö nii.

Aga jah.. Täna sai ka üht suurt-suurt sündmust tähistatud tordiga. Sõin jälle peaaegu kaks tükki, aga see oli nii kuratlikult hea, eriti arvestades seda, kui kaua ma päris tordist ja magusast olen hoidunud. Kerge masendus ja paha tuju on peal, aga samas ma ei ole kordagi mõelnud, et ah las läheb kus kurat.

Tavaliselt ma oleks sellise koogise päeva lõpetanud korraliku rämpsuga ja mõelnud, et ah homme alustan uuesti. Täna pärast koogi söömist jah... ei söönud nii nagu oleks pidanud -  ca 200g sushit, 1 punane apelsin ja 125g mustikaid (kõik olid eraldi toidukorrad). Ikkagi arvan, et parem eelistus kui hunnikute kaupa saiakesi, friikaid või jumal teab, mis kaloririkast jama sisse ajada.

Homme loodetavasti olen jälle 100% õigel rajal :)

Ahjaa.. pildist ka...
Ma tean, et ma näen välja veidi nagu Poola prost, aga tegu on lavameigiga, kus stiiliks 60-70ndad. Esinesime oma  kursusega esimese kursuse kontserdil. Meil oli tegelikult oma laul ka plaanis, aga noh... sellele mõeldes meenuvad pigem halvad asjad...

Mingiaeg kirjutasin ühest esinemisest veel, aga see öeldi viimasel hetkel ära... Nagu reaalselt. Bookisime selle koos kursaõega mitu kuud tagasi ja esinemine öeldi ära eelneval õhtul. Nii halb lihtsalt...

Ikka pea püsti ja s.tast läbi -

M. (103,2)