Ma ei tunne süümekaid, aga samas pettumus enda suhtes on ikka. Mul on ikka mingid korralikud söömisprobleemid...
See nädalavahetus oli tädi sünnipäev ja no, suhu läks kõik, mis vähegi kätte sattus. Ma lihtsalt sõin ja sõin ja sõin ja sõin ja mõtlesin, et ah, ma nii tubli olnud, et mis see üks päev ikka teeb... Aga kuna sellesse nädalasse jäi ka väike alkoholi tarbimine, siis kaal juba nagunii seisis ja peale sünnipäeva tuli kilo juurde. Tunne oli reaalselt nagu ma kaaluksin mingi 250 kilo. Päriselt ka. Nii paha oli ja lubasin, et kunagi enam ei söö nii.
Aga jah.. Täna sai ka üht suurt-suurt sündmust tähistatud tordiga. Sõin jälle peaaegu kaks tükki, aga see oli nii kuratlikult hea, eriti arvestades seda, kui kaua ma päris tordist ja magusast olen hoidunud. Kerge masendus ja paha tuju on peal, aga samas ma ei ole kordagi mõelnud, et ah las läheb kus kurat.
Tavaliselt ma oleks sellise koogise päeva lõpetanud korraliku rämpsuga ja mõelnud, et ah homme alustan uuesti. Täna pärast koogi söömist jah... ei söönud nii nagu oleks pidanud - ca 200g sushit, 1 punane apelsin ja 125g mustikaid (kõik olid eraldi toidukorrad). Ikkagi arvan, et parem eelistus kui hunnikute kaupa saiakesi, friikaid või jumal teab, mis kaloririkast jama sisse ajada.
Homme loodetavasti olen jälle 100% õigel rajal :)
Ahjaa.. pildist ka...
Ma tean, et ma näen välja veidi nagu Poola prost, aga tegu on lavameigiga, kus stiiliks 60-70ndad. Esinesime oma kursusega esimese kursuse kontserdil. Meil oli tegelikult oma laul ka plaanis, aga noh... sellele mõeldes meenuvad pigem halvad asjad...
Mingiaeg kirjutasin ühest esinemisest veel, aga see öeldi viimasel hetkel ära... Nagu reaalselt. Bookisime selle koos kursaõega mitu kuud tagasi ja esinemine öeldi ära eelneval õhtul. Nii halb lihtsalt...
Ikka pea püsti ja s.tast läbi -
M. (103,2)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar