Vastandlikud tunded....

Ahoi! Pole ammu bloginud, aga see eest panen ühe pildi(ma loodan, et keegi nüüd pimedaks ei jäänud... :S) See pilt ikka veits masendab või niii.. Aga samas, kui ma proovisin seda musta pluusi (mis pildilgi), siis võib öelda, et see ei olnud enam niimoodi ümber mulle nagu varem. Enam ei pidanud seda selga pigistama, vastupidi, seal oli mõnusalt lai juba :)

Ma olen niii pettunud endas ja samas mul on niiiiii hea meel...

Juba kuuaega pole ma end suutnud kokku võtta. Tegelikult see asi läks käest ära, kui ma ükskord panin liiga palju lehti taldrikule. Nende maitse käis toidust nii üle, et ajas südame pahaks. Pärast seda ma ei teinud vist sellest salatimixist paar nädalat salatit. Nüüd proovin jälle.

Hommik ja lõuna on normaalsed. Söömine on üldjoontes paigas. Aga õhtul.... Isssand mis isud, no sure maha. Ja viimasel ajal pole enam isusid, aga kuna harjunud juba õgima, siis söön ikka. Alguses olid süümekad. Enam pole. See on halb. See on väga halb. Ja üldse on mul väga piinlik endale tunnistada, et ma olen kuu aega lihtsalt RAISANUD ÄRA!

Huuh! Ma pean oma motivatsiooni tagasi saama! Ja ma tean kuidas seda ideeliselt teha, aga praktiline teostus ei taha miskipärast järgi tulla. Tegelikult on mul vaja kõigest üks nädal jälle TÄIESTI korralikult toituda, ja kõige alustuseks tegelikult piisab ühest päevast! Õõõõhh... Seda kirjutades on jälle piinlik. Ei ole ju raske üks päev korralik jälle olla?!

Aga no ma ei tea... Ikka on nagu vaja süüa rohkem kui peaks...

Ja noh... Oleks sellega siis nii, et söön mingi asja ära, ja saan sellest rahulduse kätte (sest varem ma ju nautisin sellist keelatud toitu), aga ei.... Need ''head asjad'', mis varem hullupööra meeldisid, need ei maitse enam. Ja siis ma pettun... endas... ja mõtlen, et kas oli siis vaja?!

Kõige halvem asi, mis on tekkinud jälle on see raskus- ja paksustunne. Kui iga nädal kiloke jälle kadus, tundsin end nii energiat täis olevat ja kergena... Aga praegu ma tunnen ennast reaalselt paksu lehmana, kes ei julge kuskil käia.

See on kurb ja teeb meele pahaks.

AGA SAMAS, IGAS HALVAS TASUB KA HEAD NÄHA:
 Ma pole kilode kaupa juurde võtnud - kaal on endiselt kahekohaline =) Ja see hoiab mind veel veidigi motiveerituna võtta plaani homne õhtu ''korralik'' olla.

Ja mis veel - see tähendab seda, et kaal on õigel viisil alla võetud. Seega, kui ma vahel endale midagi luban, siis järgmiseks päevaks ei ole 2kg juures.

Oeh... kui ma alustasin kogu selle värgiga, siis hoidis mind motiveerituna üks lause:
Aasta pärast tänast, soovid, et oleksid alustanud TÄNA! (see oli küll tegelikult inglise keelne lause, aga mõte oli umbkaudu selline) Praegu ma soovin juba, et poleks ennast siiski nn käest lasknud, sest praeguseks võiks ju tulemus olla juba 95kg... eks oma lollus, mis muud. Aga võib-olla ma lihtsalt vajasin seda aega.

Ahjaa, üleeile sõbranna kallistas ja siis ütles: oiii, sa kuidagi... nii väikseks jäänud! Seda oli niii hea kuulda =) Nii, et esmaspäeval uue hooga!


Segaduses ja aega raisanud
M.