Koka õnnestumised ja ebaõnnestumised...

No nii! Tegin reedel sushit. Seekord said peaagu kõik Philadelphia juustuga. Ühe rulli tegin ainult suitsulõhe ja kurgiga. See kord eksperimenteerisin päris kõvasti.

Proovisin ära Buta Maki, millel on ümber peekon, sees kurk, suitsulõhe ja Philadelphia juust. Yummi!! Need olid nii-nii head!
AGA!
Nende tegemine võttis meeletult vaeva ning mulle tundub, et tegin vale peekoniga, sest peekon oli värske ja libe ning ei püsinud eriti hästi riisi ümber. Mõtlesin, et järgmine kord peab vist vinnutatud või suitsutatud peekoni võtma, peaasi, et oleks kuiv.

Ja taaskord on mul sushi isu täis söödud, sest tegemise ajal läks nii mõnigi asi suhu (eriti otsajäägid, mis olid koledad. Lõpuks panin needki eraldi taldrikule ja andsin emale). Kui sushi valmis sai, vaatasin seda ainult vastikusega ja valisin mõned tükid Paidesse kaasa, sest minu kallis noormees polnud kunagi sushit proovinud.

Ta on toidu osas (minu arvates) kohati pirtsakas. Näiteks ei söö ta eriti juur- ja puuvilju. Tavaliselt enne söögi tegemist küsin temalt, kas ta ühte või teist sööb. Siiani on õnneks läinud ning kõik mu soolased toidud on talle maitsenud (vähemalt on söönud, juurde tõstnud ning kiitnud :D).
Kuna ta on kahtlev kõige uue suhtes, siis olin üpris kindel, et talle sushi ei maitse, aga oh imet. Tema sõnad olid: ''Noh, kui need asjandused on mujal ka nii head, siis võib neid täitsa kuskile sööma minna.''.

Magustoidud on täielik katastroof!

Ma pole eriline kokk kunagi olnud, sest vanemate juures kodus teen väga-väga harva süüa. Siiski tulevad mul enda arvates soolased toidud päris maitsvad. Seda on minu isagi öelnud: Sa oled nagu vanaema, kellel on soolased toidud paremad kui magusad. Nimelt tema ema teeb superhäid kapsarulle, liha ja muud sellist soolast, kuid pirukad ja moosid.... pirukad on sellised ''tervislikud''(pirukad ei saa minu arust tervislikud olla), neile ei ole lisatud suhkurt ega soola, ühesõnaga magusad pirukad on täiesti maitsetud.

Moosidega on omaette teema, need on meeletult HAPUD. Siin kohal räägiksin teile ühe naljaka loo.
Kui minu isa käis ülikoolis, siis tema toakaaslase ema tegi magusaid moose ning teadis, et isa kaasa võetud moosid on alati hapud. Ühel hetkel nägi ta purki: õunamoos, magus. Tema siis vaatas, et ohhhoo, vot seda magusat moosi tahaks küll maitsta. Kui tuli avamise hetk, vajus toakaaslase nägu ära, sest ilmselt oli moosi tegemise ajal suhkrutops lihtsalt laual olnud (ehk siis moos oli ikka kohutavalt hapu).
Samas on vanaema hapukurgid PARIMAD maailmas.

Werneri Napoleoni kook

Kaldusin nüüd teemast veidi kõrvale, kuid proovisin muffineid teha. Meil oli eelmisest omanikust jäänud muffini pulber... No ja see mis välja tuli... Oli ikka kohutav katastroof. Ma ei viska peaaegu kunagi toitu ära, kuid nood muffinid läksid küll prügikasti... :(
Praegu on kahju, et ma pilti ei teinud.
Ma ei tea milles viga oli, kuid äkki kirssides, mis sinna sisse panin. Taigen üldse ei kerkinud ning jäid väikesed plönnid. Mõtlesin siis küpsetuspulbrit ja jahu hulka segada, et ehk on parem - see sats muutus täiesti söömiskõlbmatuks.

Otsustasin, et mina jään vist Werneri (Gustavi) kookidele truuks, kui mõni tähtpäev tähistamist vajab.
Napoleoni ja Porgandikook on vaieldamatult parimad. Hind on krõbe, kuid maitse on seda väärt! Samas ei soovita proovida, sest pärast enam ühtegi Astri või Selveri pagari kooki ei taha. :)


Parimat! :)