Pärast pikka ootamist kaalusin ennast, ja no mida pettumust! -0,5kg ainult!!!
Ei patustanud kordagi, sõin korralikult ja siis mingi mõnitamine vä? Mingi poole kiloga vä? Loll kaal, ma ütlen selle peale!
Piltide pealt pole muffigi aru saada, et alla oleks võtnud, aga ise küll juba tunnen. Selle nädala kaaluseisaku põhjustasid ilmselt ka külla tulnud päkapikud. Ja no nädalavahetus läks suurest kurvastusest kaalunumbrit nähes veidi lappesse.
Olgu-olgu, tegelikult ei olnud sellest. Olin piimakapis tööl ja seal oli reaalselt 11 tundi füüsilist tööd, nii et tegelikult ideeliselt oleksin pidanud kõik tarbitud kalorid ära kulutama. Laupäev miskit sellist, mida võiks patutoiduks nimetada, ei söönud. Aga pühapäev läks täitsa käest ära, korra juba mõtlesin, et ei tea, kas see ongi järjekordne lõpp, või olen ma juba nii harjunud uue eluga ja suudan uutviisi jätkata? Sest sõin ühe kamabatooni. Nillisin seda juba laupäevast, aga pühapäeval ei suutnud enam vastu panna ja võtsin lõunaks ühe Rõngu Pagari kamabatooni. Mineee kui hea...... Ega õhtu parem ei olnud... Siis oli juba magusa maik suus ja vihjasin emale, et kas ta ei tahaks jõuluks saadud shokolaade lahti teha (USKUMATU, et need veel alles olid!). Ma ei oska öelda, mis firma shokolaadid need olid, aga üks oli tume ja teine valge shokolaad, peal külmkuivatatud maasikad/vaarikad/jõhvikad/mustsõstrad jms. Tumedat shokolaadi võtsin vist lõpuks kokku 3-4 tükki, valget 1 tüki. Valge shokolaad nii väga enam ei meeldinud (kuigi valge shoks oli kunagi mu lemmik), aga tume.... Oh god, ma tõesti nautisin seda.
Aga ei pöördunud ma vana elustiili poole tagasi, esmaspäevast algas kõik ikka nii nagu alati - võib öelda, et teatud juurdumine on toimunud. VAHVA! :)
Endiselt vaevlen ma mingis veidras motivatsioonikriisis. Mitte midagi ei taha teha.. Energiat ja jaksu nagu oleks, väsinud ei ole - aga midagi teha ka ei taha. Kõik tundub kuidagi kuhjuvat. Tunne on, et ei saa ja ei jõua ja ei taha ja ei viitsi ja las läheb kuskurat. Iga päev ma üritan ennast ikka motiveerida ühikast välja vedama - siis läheb kõik juba veidi hõlpsamini. Koguaeg mõtlen, et lasen üle, tühistan harjutamise aegu jne. Tegelikult asi on vist selles, et kooli on kuidagi nii palju tulnud. Enne oli suhteliselt lebotamine aga nüüd tuleb ka tööd teha ja vot sellega ma pole harjunud - töötama iseseisvalt. Tööl ongi selle pärast nii hea käia (ja kohati ma võtan seda kui puhkust), sest siis on kindel tööaeg ja pärast seda ei pea muretsema, et kas ja mida peab järgmiseks päevaks ära tegema.
Kaalukaotamise motivatsioon on mul siiski enneolematult suur. Ma pole siiani kordagi mõelnud asja katki jätmisele. Tavaliselt selle aja peale ma olen suutnud johhaidiii kui palju ''patustada'' ja mõelda, et on suuremaid muresidki kui ülekaal - on puuetega inimesed, käteta-jalgadeta inimesed, veidrustega inimesed (nt väga kongus nina või imelikus kohas sünnimärk vms), on erinevaid haiguseid jne jne. Tegelikult on need lihtsalt haledad vabandused, miks mitte ennast käsile võtta, miks mitte endale tunnistada, et ma olen ülekaaluline (ma ise tahaks kirjutada räigelt - paks, aga äkki keegi solvub, ja see on kole sõna ka :(). Eks minu kõige suurem motivatsioon ongi see, et ma tahan endale meeldida, ma tahan terve olla (praegu on mul ju liiga kõrge vererõhk nt) ja ma tahan ennast hästi tunda! Minu kehakaal lihtsalt piirab mind - ma ei julge ega taha kuskil käia ega olla, sest ma kardan ja häbenen oma keha, samas see hetkel motiveerib mind. Ja no eks kõige suurem motivaator on ikka järgmine suvi ja pulmade pidamise lootused ^^
Positiivsed muutused:
Ma olen enda juures tähele pannud pärast 5 nädala möödumist nii mõndagi positiivset, mille panen ka kirja:
1) pole enam raskustunnet kõhus
2) gaasid on suht erandlik nähtus juba
3) hea on olla
4) energiat on rohkem
5) väsimus on kadunud
6) ja mis täna vaatasin - nahk on ilusamaks läinud ja tsellukas pole enam nt jalgadel nii hull! :)
Kindlasti on häid asju veel, mis ei tule meelde või mida ise ei tunnegi :)
Esmaspäevase seisuga kaal: 104.9kg (VÄHEMALT 104 JUBA :) Pole seda numbrit juba mitu-mitu kuud näinud ja ehk kuu ja nädala pärast algab see number juba 9-ga? :) ) Ma poleks kunagi uskunud, et ma sellise asja pärast võiksin rõõmustada, sest number on ju ikka liiga suur. Aga edukad ollaksegi step-by-step :)
Kirjutamiseni,
M.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar